KONVERENTSITÕLGE – EELISED, MÕISTED JA SELGITUSED

Enamik meist on tõenäoliselt konverentsitõlkega kokku puutunud mõnel rahvusvahelisel üritusel, kuulates esineja kõnet „ümber panduna“ meile arusaadavasse keelde. Konverentsitõlke kõige eredam näide on Euroopa Liidu ja Komisjoni asutuste pakutav sünkroontõlge 24 keelde. Miks on selline tõlge oluline ja kuidas see erineb kirjalikust tõlkest – seda käesolevas blogipostituses vaatlemegi.

MIKS ON KONVERENTSITÕLGE VAJALIK

Tänapäeva globaalses ühiskonnas, kus inglise keele tase üha paraneb, võib vahel tunduda, et tõlkida ei olegi enam vaja. Kuid on mitmeid põhjusi, miks tasub ürituse või konverentsi tõlkimist siiski tõsiselt kaaluda.

Siin on mõned kõige ilmsemad juhud, kui võib konverentsitõlget vaja minna.

Mitmest eri riigist pärit osalejad ja külastajad. Kogemuste vahetamise ja teadmiste omandamise nimel tasub kuulata eri riikidest pärit ja isegi eri kultuure esindavaid asjatundjaid. Samuti võimaldab tõlke pakkumine kutsuda välismaalt mitte ainult esinejaid, vaid meelitada teistest riikidest kohale ka publikut, mis omakorda edendab konverentsi tuntust maailmas.
Keelebarjääri „lammutamine“. Võib juhtuda, et rääkides keeles, mis ei ole emakeel, ei suuda kõnelejad end väljendada nii täpselt, kui nad sooviksid. Tõlgi abi kasutades ei pea selle pärast muretsema.
Teabe täpne edastamine. Tõlke olemasolu kahandab võimalust valida sõnu või väljendeid, mida publik võib valesti mõista. Mitte iga vanasõna või nali ei mõju igas keeles samatähenduslikult.
Suurem võimalus tähelepanu hoida. Juttu on lihtsam jälgida emakeeles, eriti konverentsidele pahatihti omases mürarikkas keskkonnas – see suurendab osalejate kaasatust.
Kõrgem korraldustase. Samas kui üritus muutub üha tuntumaks ja selle tase aina paraneb, suurenevad ka külastajate ootused, sealhulgas tõlke tagamise osas. Osalejad loodavad sellele.

Konverentsitõlke puhul kasutatakse ühte kahest suulise tõlke vormist – sünkroon- või järeltõlget. Mõlemal suulisel tõlkel on oma nüansid ja eelised. Vaatame lähemalt, mille poolest need üksteisest erinevad.

JÄRELTÕLGE

Alustame järeltõlkega, mida valitakse sageli väiksemate era- või tööürituste puhul, näiteks ärireiside, pulmapidude või muude sarnaste sündmuste korral. Järeltõlge – nagu nimigi ütleb – algab pärast seda, kui kõnekeelne tekst on kõlanud.

Kõige sagedamini ütlevad kõnelejad nii koosolekutel kui ka väiksematel üritustel paar lauset, tehes siis hetkeks pausi, et nende kõrval seisev tõlk saaks kuulajatele teises keeles edasi anda, mida nad just kuulsid. Selle tõlke jaoks ei ole eriseadmeid vaja – piisab mikrofonist.

JÄRELTÕLKE EELISED

Täpsus. Tõlgil jääb teatud aeg, et äsja kuuldu üle mõelda ja see teise keelde tõlkida, lihtsustades vajadusel keerulisemaid mõisteid, mis on eriti hea arusaamatuste vältimiseks.
Väikesed kulud. Kokkuvõttes on järeltõlge soodsam, kuna selle jaoks ei ole vaja tehnilisi eriseadmeid – piisab tõlgile ulatatud mikrofonist. Samuti on võimalik korraldada üritus ühe tõlgiga, erinevalt sünkroontõlkest, mis nõuaks vähemalt kahte tõlki, kes üksteist iga 10–30 intensiivse tööminuti järel välja vahetaks.
Paindlikkus. Järeltõlge sobib koosolekute või väiksemate ürituste puhul, kus ei ole oluline tõlkida reaalajas, näiteks vahetult enne kontserti. Väiksematel üritustel võivad tõlkida ka teemaga kursis olevad valdkonna esindajad, kes suudavad seda oma emakeeles korralikul tasemel edasi anda.

SÜNKROONTÕLGE

Paralleelselt konverentsi esineja jutuga edastatav sünkroontõlge on tehniliselt nõudlikum, kuid sõltuvalt ürituse suurusest ja tõsidusest võib see osutuda korraldajatele palju kasulikumaks.

Konverentsidele valitakse enamasti sünkroontõlge mitmel põhjusel. See võimaldab rääkida katkestusteta, pakkuda tõlget vaatajatele, kes seda soovivad, jälgida reaalajas esineja kehakeelt, silmsidet, emotsioone, jutustuse kulgu, vaadates samal ajal ka esitluses kasutatavaid pildimaterjale.

Mõnele võib tunduda kummaline, et iga keelepaari jaoks on vaja kahte tõlki, kuigi kõnelejaid on ainult üks. Kahte tõlki on vaja, sest sünkroontõlge väsitab tõlki järeltõlkest oluliselt kiiremini. Tõlk ei suuda hetkekski peatumata lõputult hästi tõlkida, vaja on aega kasvõi lonksu vee jaoks. Seda võib võrrelda mis tahes spordialaga, me kõik vajame jõuvarude taastamiseks pausi. Tavaliselt vahetuvad tõlgid iga 20–30 minuti järel.

SÜNKROONTÕLKE EELISED

Kiirus ja tõhusus. Kõnelejat ei ole vaja katkestada – kuulajateni jõuab tõlge reaalajas vaid mõnesekundilise viivitusega. Nii saavad kõik osa kõnelejate emotsioonidest, kehakeelest, silmsidest, jutuvoost ja naljadest.
Parem taipamine. Mitte kõik kuulajad ei pruugi välismaalt konverentsile esinema palutud kõrgetasemelise eksperdi jutu mõtet ühtviisi hästi taibata. Sünkroontõlke abil on võimalik tagada sujuv küsimuste ja vastuste sessioon, mis kaasab üritusel osalejaid paremini.
Valikuvõimalus. Kuulajatel on erinev teadmiste ja keeleoskuse tase. Erinevalt järeltõlkest annab sünkroontõlge võimaluse valida, kas kuulata esinejat originaalkeeles või tõlke vahendusel.

KONVERENTSITÕLKE PAKKUMISEGA SEOTUD PROOVIKIVID

Suulise tõlke väljakutsetest võiks kirjutada eraldi blogipostituse, sest see protsess on üsna keeruline. Vaatleme mõningaid, millega ka ürituste korraldajad peaksid arvestama.

Kõrge oskuste lävend

Pole kahtlustki, et olenemata valitud suulise tõlke vormist eeldab see tõlgilt kõrgel tasemel oskusi ning asjakohaseid kogemusi ja väga laia silmaringi. See on eriti oluline konverentsidel, kus üks valesti öeldud või kuuldud sõna võib oluliselt muuta räägitu tähendust ning põhjustada arusaamatusi.

Terminoloogia, teema valdamine

Lisaks oskusele välkkiirelt sisu lokaliseerida vajavad tõlgid kogu võimalikku taustateavet, et õppida selgeks esitluses ette tulevad mõisted, faktid, arvud ja raamatute pealkirjad ning neid sobival hetkel kasutada. Eriti tähtis on see konverentside puhul, kus käsitletakse mitmesuguseid teemasid, mis kõik ei pruugi olla tõlkidele võrdselt tuttavad.

Tehnilised probleemid

Igal sisutihedal üritusel võib ette tulla tehnilisi probleeme, mis raskendavad mitte ainult esinejate, vaid ka tõlkide öeldust arusaamist. Seda tüüpi riski hajutamiseks on hea omada plaani, kes mida teeb või mis läheb käiku tehnilise probleemi korral.

Tehniliste viperuste ohtu saab oluliselt vähendada, testides enne konverentsi algust põhjalikult kogu kasutatavat riistvara ning seda vajaduse korral kohandada.

Suured kulud

Mida teha, kui sünkroontõlkeseadmed tunduvad liiga kallid? Vahel, kui tõlkimine ei ole nii oluline, võib kasutada odavamat lahendust, näiteks giidi raadiosideseadmeid. Selliste seadmete puhul ei ole kvaliteet nii hea ja võib ruumis viibijaid pisut häirida, kuid mõnikord on see napi eelarve korral toimiv lahendus. Toonitame siiski veelkord, et kvaliteet kindlasti kannatab.

Kliendid küsivad sageli, kas vaheajad ja lõunapausid arvestatakse samuti hinna sisse. Jah, need on arvestatud hinna sisse, kuna tõlk/tõlgid on broneeritud kõnealuseks päevaks/tundideks, mis hõlmab ka lõuna- ja muid pause.

Kultuurierinevused

See, mis on ühes kultuuris vastuvõetav, võib teises segadust tekitada. Esinejad pikivad sageli oma kõnedesse veidi huumorit, et publiku tähelepanu hoida, innustada osalejaid aktiivselt küsimusi esitama või saada üle ärevusest. Võttes arvesse kultuuride ja ajaloolisi erinevusi, saab nalja harva ühest keelest teise ilma kohandamata üle kanda, tagades mitte ainult öeldu tähenduse, vaid säilitades ka huumori.

Sama kehtib ka võrdluste, metafooride ja muude keeleliste väljendite kohta, mis on ühes keeles tavalised, kuid teises vaat’ et tabu. Näiteks USAs viidatakse probleemi lahendamisele selle vastu suunatud „ristisõjaga“, mis paljudes teistes riikides, sealhulgas Eestis, on sootuks teise varjundiga.

Ka atrast savu tulkošanas biroju, Skrivanek

5 SKRIVANEKI SOOVITUST TOIMIVA KONVERENTSITÕLKE HEAKS

Eduka konverentsitõlke tagamiseks anname konverentsi korraldajatele planeerimisel viis soovitust.

1. VALMISTUGE PÕHJALIKULT

Andke tõlkidele (või teenust vahendavale tõlkebüroole) juba aegsasti kõik vajalikud materjalid – ettekanded, kõned, põhi- ja keerulised mõisted, faktid, arvud, pealkirjad, nimed ja perekonnanimed. Nii hoolitsete selle eest, et tõlge ei jää „toppama“ ja sujub suuremate tõrgeteta. Näiteks erineb tõlkimine kaubandussektorile vajaduste ja mõistete osas vägagi õigus-, ehitus-, psühholoogia- või mõnest muust valdkonnast. Mõnikord ei pruugi tõlgid laval toimuvat hästi näha ja ilma lisamaterjalita on võimatu täpselt edasi anda kõiki fakte, eriti raskesti hääldatavaid nimesid, kohanimesid jms. Tõlkide teenuseid kasutades tuleks läbi mõelda, kuidas nad üritusele jõuavad, kas nad vajavad majutust ja mitmed teised korralduslikud küsimused.

2. KONTROLLIGE ÜLE SEADMED

Vajalik varustus sõltub sellest, millise tõlke valite. Järeltõlke puhul piisab mikrofonist, kuid sünkroontõlke jaoks on vaja ka tõlkekabiini, kõrvaklappe nii tõlkidele, konverentsil osalejatele kui ka esinejatele ning muid tehnilisi seadmeid, mida tuleks enne ürituse algust kindlasti testida. Samuti tuleks tagada, et tõlgid näeksid, mis laval toimub, sest sageli on oluline jälgida kõneleja lavalist tegevust.

3. PALGAKE ASJATUNDLIKUD TÕLGID JA TÕLKEBÜROO

Väiksemate ürituste järeltõlkimiseks piisab sageli kolleegide abist. Kuid konverentsidel, kus kõned või ettekanded teemade kaupa erinevad, on mõistlik sõlmida teenuse osutamise kokkulepe tõlkebüroo või asjatundlike tõlkidega. Sageli valitakse just tõlkebüroo, kes suudab pakkuda tõlkeid mitmesse keelde, ning siis ei pea pead vaevama ka tehniliste lahenduste pärast.

4. EDENDAGE SELGET SUHTLUST

Selleks et tõlge oleks sama kvaliteetne kui kõne, millel see põhineb, on soovitav kõigi asjaosalistega asjad selgeks rääkida, et ei tekiks arusaamatusi ning kõik olulisemad küsimused saaksid aegsasti läbi arutatud. Eriti oluline on tuletada esinejatele meelde kõne ajal mitte kiirustada ning leppida kokku teatav märk, mida näidata, kui kõneleja pillub ärevusest sõnu nagu käisest.

5. VIIGE ELLU TAGASISIDEKÜSITLUS JA ANALÜÜS

Nii konverentsi üldise korralduse kui ka pakutava tõlke kvaliteedi hindamiseks on soovitame küsida kõigilt osalejatelt tagasisidet. See võimaldab teil teha järgmisi konverentse silmas pidades teadlikke, andmetel põhinevaid järeldusi ning õigeid valikuid.

KOKKUVÕTE

Tänapäeva globaalses maailmas aitab konverentsitõlge oluliselt vähendada keelebarjääri, soodustab mõttevahetust, aitab turustada tooteid ja teenuseid ning kujundada asjatundlikku kuvandit. Nii sünkroon- kui ka järeltõlkel on oma eelised, aga ka puudused.

Langetades valikut ühe või teise kasuks on oluline võtta arvesse ürituse tüüpi, esinejate ja osalejate arvu ning teema(de) keerukust. Kui mõni nimetatud näitajatest muutub, peavad korraldajad ja tõlgid tegema täiendavaid ettevalmistusi, et tagada parima kvaliteediga tõlge.

Arvestades kõigi eespool nimetatud asjaolude ja soovitustega jõuate järelduseni, milline on kõige kulutõhusam lahendus kvaliteetse konverentsitõlke tagamiseks.

Skrivanek Baltic jagab meeleldi oma kogemusi ja soovitusi ning pakub lahendusi – mitte ainult tõlke, vaid ka vajalike seadmete hankimise ja ruumi paigutamise, materjalide tõlkideni toimetamise ning muude oluliste üksikasjade osas. Leiame teie ürituse ja eelarve jaoks kõige sobivama lahenduse.

Blogipostituse kirjutamisel on osaliselt allikana kasutatud Läti Ülikooli professori Andrejs Veisbergsi raamatut „Konverentsitõlge“ (2016).